esmaspäev, 9. september 2013

Uus algus Norras.

Tulin Eestisse suurte lootustega ja  plaaniga midagi suurt korda ajada. Tegelikult läksid kõik plaanid suuremalt jaolt vett vedama, kuigi ometi lootsin. Ma arvan, et pole mõtet sellel pikal ja pimedal saagal peatuma jääda. Jaa nii oligi, et ühest järjekordsest pankrotipesast tulema tulles istusin ma sõbranna kuuri katusel ja mõlgutasin oma musti mõtteid. Firma kus töötasin ei suutnud ära maksta ka viimast palka. Tundsin et oleksin Eesti sattunud justkui pesumasinasse, mis viskab ja keerutab sind  sinna, kus iganes heaks arvab. 

Sõber küsis minult, kui istusin seal katusel:  mida sa nüüd plaanid, vastan: ,, mul on olnud elus vaid paaril korral sedasi , kus ma ei tea, mis edasi saab, kus mul pole ka enam plaane. Sellises seisundis olen ma hetkel ka praegu". Endal oli nägu naerul , sest selline trööstitu olukord tegi mõnevõrra rahulikuks ja täiesti lõdvaks. Ei mingeid kohustusi ega plaane, vaid eksisteerida . Ning korraga heliseb telefon . Ajan kuurikatusele ennast püsti, justkui poleks telefonil  levi. Järgmine , mis juhtus oleks justkui olnud see hetk, kus sina ise enam ei vali. Midagi kõrgemat asub sinu elu  juhtimasinu eest. Helistas üks tööandja, kes pakkus mulle tööd Norrase tingimusel, et sõita tuleb juba paari päeva pärast. 

Nüüd kaks kuud hiljem olen ma ikka Norras. Minu vähesed kogemused venditööl on mulle mõnevõrra keerukust valmistanud. Sellegi poolest imekombel olen siia saanud jääda.Sellest olulisem on see, et elan ja töötan enamasti koos vene rahvusest Eesti kodakondsusega Eestlastega.  Algul tundus see mulle raskena. Nüüd on selline olukord isegi mulle meeltmööda. Olen avastanud alles siin enda jaoks sõna õiges tähenduses VENELANE.  Masendav on, kui Eestlane ei suuda venelast omaks võtta vaid ajaloolistel ja ideoloogilistel põhjustel pealesunnitud tabude tulemusena. Paljuski muud iseloomujooned on enamikel inimestel ju isemoodi rahvusest olenemata. Mõned tunnuseks võetud  iseloonujooned venelaste kohta ei pruugi olla tõesed, kuna rolli mängib lõppude lõpuks inimene ise, mitte rahvus. Loomulikult on traditsioonidel oma osa.  Näiteks on minu jaoks võõras alkoholi tarbimine sellisel kombel kus tuleb kiirelt pits tühjaks söömata, sageli ka senini kuni pudel on tühjaks joodud. Siin on põhjused traditsioonilist laadi ning ilmselt tuleks seda ka sedasi käsitleda. Oluline on siin selgitada , miks sina sellisest viina joomisest keeldud. 

Norras olev venelane on mures, et eestlane petab teda või saab tema pealt kasumit. Juhul, kui tekib konflikt siis sageli arvatakse, et see on sellepärast et eestlased vihkavad venelasi. Siit seetõttu korraks põikame Eestisse tagasi. Venelane kes tunneb pidevalt, et teda ei soosita, siis miks kuradipärast peaks ta  integreeruma. Mille nimel peab hakkama ta kuulama Ameerika ja Euroopa keskseid uudiseid? Miks peaks venelane mitte teadma , mis toimub Moskvas või St Peterburgis?  Miks peaks ta eestlast austama, kui eestlane vaatab teda kui endist okupanti? 

Miks ei võiks olla Eesti  venelased meie sõbrad ? Me ei  peaks neid sundima kodanikuks , ega sundima neile oma traditsioone ja vägisi ka oma keelt. Usun, kui tekib tahe olla võrdväärne mõlemal poolel, siis tekib tahe ka õppida Eesti keelt ja  osa saada Eesti ühiskonnast laiemalt. 

Arvan, et see arusaamatus kahe rahvuse vahel vääriks lahendamist. Minu läbisaamine eesti venelastega on seetõttu tublisti paranenud. Olen selle enda jaoks lahti mõtestanud. 


Kommentaare ei ole: