Peatusin Nordlandi maakonna keskuses Bodos. Nordlandis on kokku 44 valda ja elab 238 000 elanikku. Samas pindalalt on linn 38 300 m2. Eesti pindala võrduseks ca 45 000m2. Norra paistabki silma sellega, et inimesed asetsevad suurel maaalal hajusi, ning nii leidub väikseid maju ja suvilaid igal pool fjordide kallastel ja mäe külgedel. Nii sattusin minagi ühe maja juurde, kuhu läks pisike rada mööda järsku mäekallast. Ümber oli tihe kase võpsik ja alla ja üles sai vaid mööda seda kitsast rada. Tekkis lausa küsimus, kuidas see maja sinna ehitati, kuna polnud teed ,mida mööda materiali transportida. Bodo ise on aga selle eest väike ja kompaktne linn ja paitab silma just linnaruumi asjaliku planeerimise suhtes. Ilmselt tuleneb see ka sellest,et teise maailmasõja ajal luftwaffe pommitas linna puruks ja uute majade rajamine toimus juba planeeritult.
Üldjuhul tulebki märkida, et Norra väikelinnad jätavad liiga steriilse ilme ja justkui on tunne et inimesed magavad ning elu seisab. Töö aeg on siin 7,5 tundi ja ollakse harjutud tööle minema kella seitsmest hommikul. Päeva lõppeb varakult ja enamasti ollakse õhtu kodus. Nii külastasin ma Reede õhtu Bodo kesklinna ja tuleb mainida et võrreldes näiteks Pärnuga on rahvast baarides vähe ja kesklinnas on inimesed pigem seltskondadega pargis või muulil , kui raha kulutamas paarides. Siiski Norra inimestele meeldivad restoranid . Nii on kombeks vahest käia mõnes heas restoranis koos perega ja nautida koos üks õhtupoolik. Tuleb aga mainida et see on tippsündmus, mida ei lubada endale üldjuhul väga tihti.
Bodo muul , antud juhul üsna inimtühi.
Bodo transpordi süsteem on ka suhteliselt hea. Nii pääseb siia suurtest linnadest nagu Trondheim ja Oslo rongi ja lennukiga. Rongiühendus on ka Rootsiga.
Bodo on ühtlasi kõige põhjapoolsem linn, millega on veel rongiühendus. Kliimalt on Bodo talvel jahe, kuid mitte külm. Küll aga mõllavad linnas tugevad tuuled.
Nordland ise on kodu lugematutele mägedele ja fjordidele. Mägesid on nii palju, et neid ei jõuaks kunagi vist läbi käia. Õhk on värske ja on ka mainitud, et Nordland pidi olema kõige vähem saastatum õhk terves Euroopas. Nordland jääb valdavalt enamuselt polaarjoone taha ja seetõttu esineb ka siin polaarpäev ja polaaröö. Polaaröö algab 28 detsember ja kestab 16 jaanuarini
Ookean pidi olema Nordlandis rikkalik ning nii õnnestus mulgi mõned kalad kätte saada.
Minul endal õnnestus jalgsi matkata ümbritsevas loodus ka pisut. Autoga sai ära käidud Saltstraumenis , kus on maaila kõige tugevamad looduslikud vee keerised:
Saltstraumen on ka seetõttu eelistatud kalastamiskoht.
Lisaks on Norras lugematult palju tunneleid ja sildu, maastiku eripära tõttu on paljud kohad raskesti ligipääsetavad.
 |
| Tüüpiline Norra sild, Saltstraumen |
Lahe sopid , fjordid ja järved kujundavad Norra maastikku.
Rannik on kohati kivine , kohati liivane ja mägine. Meres leidub hulgaliselt laidusid ja saari.
Tuleb siiski mainida et Norra mäed on sageli teravad nagu piigid ja mitte kõik pole neist ületatavad , kuid siiski Bodo lähedal sai mitmedki tipud vallutatud.
Arhitektuuriliselt on Norra puitmajade meka ja üldjuhul peavad nad väga hästi sooja. Lisaks on Norras väga populaarsed murumajad .
Nordland ise loodetavasti pakub veel tublisti üllatusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar