esmaspäev, 26. jaanuar 2009

Mõtted sõpradest


Eesti on ilus maa. Siin saab mõnikord kui lund on suusatada . Siin on säilunud seda, mida mujal pole, midagi ürgset. Praegune majanduslangus ei pane mind niivõrd muretsema , kui neid kes seal sees on. Ma ei taha olla küüniline. Aga mina tundsin oma rahakotile langust juba 2007 aasta lõpus. Olin ehitaja ning see sektor suri esimeste seas. Loomulikult pidi ju järgnema muud majandusharud. Nii mul muud valikut polnudki, kui sammud seada välisriiki. Olen üliõnnelik, et mul töö on, mul on kindel sissetulek. Aga olen sisimalt jumala õnnetu ja kurb, et ma ei leia siin inimestega kontakti sedasi nagu ma seda Eestis leidnud olen. Miks nad ei näe mind. Ma tahan olla teie  sõber ainult. Mõni teist on normaalne. Aga te ei näe mind, kui mind.  Kuidas ma igatsen Eestit.  Ma armastan Eestit ja neid küünikuid , kes seal on. Armastan, kui ütlete, et ilma sinuta on igav.  Ma armastan neid vastakulisi küünilisi nalju. Sest mõlemad pooled mõistsid, et see on nali ning olenemata minu vigadest olen ma nende sõber.   Mulle meeldib kui poes minu peale karjutakse, see on märk et ma olen Eestis. Mulle meeldivad minu sõbrad Eestis. Ometigi kas nad on rikkad või vaesed. On nad erinevad. Aga ikka nad alati minu sõbrad. Mitte kunagi ei unusta ma ühiseid hetki koos nendega. Sõbrad , ma tõesti igatsen teid taga. Mitte kunagi ei jäta nad mind hätta. Te olete tõelised sõbrad. Kunagi te ei pahanda kui ma teid per-se saadan. te ütlete ainult keri  ise per_e kui tahad. See on nii lahe ja see toimub nii loomulikut ja naljakalt.   Kuradi pärast miks inimesed väärtustavad materiaalset poolt. Siis ühel heal päeval ütles mulle hea sõber Eestist. Et siin juba inimesed nälgivad, et asi on ikka päris hull. God damn. Nälgida ka ei taha. Varsti tulen teile kõigile külla. Olen elevil, et jälle näen teid kõiki. Kahjuks  pean ma siin edasi olema. Oh tuleks ometi suvi. Siis tulevad DCU need samad vanad lahedad inimesed Eestist ja selle erilise huumorimeelega nagu eelmine suvi. Teid igatsen ma ka so mutch. Aga siis tuleb jälle sügis ja arvatavasti Eestis majanduslangus täies hoos. Ning suvised töötajad lähevad siit jälle ära. Vabandan teie eest, kes trötsivad majanduslangust ja nälgivad, sest minu probleem on nii tiba tillukene. Hoitke oma sõpru nad nagu puude lehed, mis kevadel varakult oma kõrvad välja pistavad ja siis tulete teie ja teete öökülma. ja nad ongi lännu. Ärge tehke neile külma , ütelge samamoodi nagu minu sõbrad ütlevad mulle, ilma sinuta on nii igav.