Huvitav et mulle meelde jäävad eelkõige pisidetailid.
Mulle jäi meelde Laiguline Läti lennuki aknast. Lätist oleks nagu Hollandi juust tehtud. Tegelikult lennukist vaadates see lihtsald paistis nii. Lumi oli ju siin ja seal ja mõnes kohas teda polnud.
Mulle jäi meelde värvikas Läti. Jõudes odavlennufirma Ryanairiga Lätti, tabas mind meeldiv üllatus. Buss Pärnusse lennujaamast läbi ei tulnudki. Helistades bussi firmasse tuli välja, et lennujaamast tuleb pilet ette osta. Kuid kuidas sa ostad ette, kui sa ei tea, kas lennuk jõuab õigel ajal. Ja siis Riia bussijaam. Tõsiselt huvitav koht. Kohtasin kahte hullu , 4 purupurjus lätlast, 4 ker
just ja purjus lastekampa ja tõsiselt kurja turvameest. Riik riigis. Teine Läti. Ning bussijaamas avastasin et mul ei lähe Eestiss enne buss, kui südaöösel. Tuleb reis Heinastesse, iidsele Eesti alale teha. Kuigi nüüd on see linn Ainazi ning on Läti depresiivne väikelinn või alevik. Vastu kutsusin endale sõbrad, kes lubasid trasportida mind Pärnusse. Ainazis läks huvitavaks. Noored alahealised lätlased lubasid meie auto katusele keerata, kuna ühe plika isa pidi olema police officer. Saime siiski Lätist tulema.
Mulle jäi meelde kodu ja selle ümbrus ja tegemised seal. Minu juurest tegime ühe tubli sauna ja jõime õlut. Kõik oli korras ja hea oli olla. Meenub mulle ikka see auklik Oja tänav, aguli teeke, mis kannab mind koju. Need igaüks isemoodi majad, mis igaüks meenutab mingit killukest lapsepõlvest. Siin need tüüpprojekti järgi tehtud ühikad , mis on justkui vägistatud madalasutuse vahele. Oh
rääma , väike Pärnu agulilinnaosa. Aga samas, kus on siis Pärnus parem. Vana-Pärnu on alati minu jaoks kuidagi liialt kantsitud ja liialt igav. Majad on reas ning puuduvad sellised väiksed ja huvitavad tänavasopid ning plangutagused. Ning Mai, suur kivilinn ja meenutab pigem magalat. Rääma pood on ta kuidagi väsinud ja tekitab nostalgiat, sellest ajast, kui igal nurgal olid taolised väikepoed. Kuid klientuur on muutunud. Põhiliselt näeb nüüd seal teist Eestit, loomulikult pole see reegel. Võibolla pean ennast paremaks. Kuid huvitav, et inimesel kel pole raha, see on niivõrd rikas, et ostab kogu toidukraami näiteks Rääma poest, kus on hindadele vähemalt otsa pandud keskmiselt 3-5 krooni. Vaesus on paljul juhul laiskus tegelikult. Käisin säästumarketis, ostsin 1000 krooni eest toidukraami ja ma hoidsin selveriga võrreldes niipalju kokku, et lubasin endale taksosõidu koju. Tekkib kadedus, et härrad sõidavad muidugi taksoga. Tegelikult taksosõit on hetkel Pärnus üks odavam transpordi liike. Sain bussis trahvi selle eest, et mul polnud parajat raha anda. 250 krooni oli trahviraha. ma oleks selle raha eest 5 korda taksoga sõita saanud ja siis see suhtumine- Nagu viimane pätt oleks. Tiriti munitsipaalpolitsei autosse ja hakkati rajuma , et polnud sõiduõigust ja sõiduõigust. Kutsuti politseisse ja tehti 100 imet. Koledad inimesed on need munitsipaalpolitseist. Arvan, et munitsipaalpolitseist inimesed peaksid olema kõrgharidusega spetsialistid , tõeliselt spetsialistid, kes oma tööd oskavad ja eelkõige on suhtlemisaldid ja ning kompromissi aldid.
Mulle jäi meelde selle aasta Eesti sünnipäev. Eesti sünnipäev oli sel aastal kuidagi teistmoodi, tuleb vist sellest et ei saanud sündmuste juures olla, kuna sooritasin libedusekoolitust ning ka võibolla sellest, et rotid olid meie lipu ära söönud. Inimesed on justkui väsinud vabadusest, kui sellisest vabadusest. Noores riigis on see niivõrd imelik, et seadusandlus on niivõrd kõikuv ning paljul juhul ainult puhas õhk. Ning kui sa õiglust lähed nõudma, siis muudetakse ruttu seadust sinu kahjuks ning sina jääd ikka kannatajaks. Ometi peaks õiglus olema üks vabaduse printsiipe. Kui pole õiglust pole ka vabadust. Praktilisele inimesele läheb siiski korda meie igapäevased tegemised ja sellega seotud õiglusprintsiibid.
Mulle jäid meelde sõbrad, tuttavad ja lähisugulased. Tore oli Eestis suhelda oma sõpradega ja sugulastega. Ma loodan, et ma olen hea onu oma õe lastele. Loodan, et olen hea sõber oma sõpradele, loodan et olen parem, kui kunagi varem.
(Pildil Kristjan minu vanemate maja juures)
