neljapäev, 18. detsember 2008

Kes ma tahan olla


Mõtlesin, et mõtisklen, kes ma olen, t
õepoolesat kes ma olen. Aeg on lühike ja mõõtmatu ja inimene on ainult tillukese osa sellest aja avardumise teljest. Ma leian ela tänases kuid arvesta homset. Ole avar ja sõbralik. Kuid need kes ikka peedistavad sind, peedista vastu. Need kes peavad sind sõbraks, tee kindlaks kui sõbrad nad ikka on ja need kes jäävad sõelale-need on tõelised sõbrad. Raske ei tähenda ilmtingimata võimatud. Ühte asja tuleb õppida,vähem rääkimist. Massist erineda on lahe. Nimetan seda diffrentlikuks maailmavaateks. Õpin olema selline.  Aju ja süda töötavad koos pagana hästi. Muusika paneb mõtlema ja tundma (aju ja süda) Hädaldamine pole ilus. Distsipliin on teatud ulatuses vajalik. Linnas elamine on lahe, kuid urbanistlik mõtteviis sakib-tahaks maale. Mõtlemine homsesse teeb murelikuks aga paneb tegutsema.

kolmapäev, 3. detsember 2008

Ühesõnaga olen väga laisk blogi kirjutaja. Kätte on jõudnud pime sügis või siis talv . On detsembri kuu. Ilmad on siin ka üsna külmad. Mõni öösel on miinus kraadid. Maja kütmine on kallis lõbu sest maja on sedasi ehitatud et ikka kütusefirmad saaks ka elada. Maja on õli kütte peal. Majas elab meil 5 inimest. Vasakul pildil minu leutuba.  Kaja ja Toivo on on sellised vanemad ja ongi majavanemad. Veroonika ja Jan on noorem paar. Töötan spordiklubis. 3-4 korda nädalas käin jõusaalis. Kord kuus toimub eestlaste kokkutulek. Elu on hetkel väga vaikne ning ega midagi eriti ei toimugi. Samas on hea vahelduseks iseendaga tegeleda. Jõulud ja uue aasta veedan ma siin iirimaal. Eelmine nädalavahetus toimus soolaleivapidu. Külas käisid Kolja ja Sveta. Kõik käitusid väga viisakalt ja vaoshoitult. Ning midagi eriti ei sündinudki.Eile käisin vaatamas okupatsiooni filmi, mis tutvustas eestlaste selle aja õudusi. Filmi näidati Euroopa majas. Film tekitas suuri mõtteid ning kahjuks see ei jõudnud massidele, samas see on ääretult vajalik. Filmi peaeesmärk oli tekitada diskusioon komunismi kuritegude paraleerida loomisele fasisimi kuritegudele. Kuid need iirlased, kes saalis olid ei saanud aru ikkagi päriselt pointist. Samas tekitas film minus natuke vastuolusi, kuna info, mis filmis jagati oli veidi vastuoluline või lünklik. Tagajärgedest räägiti liiga vähe ning keskenduti inimeste tunnetele. Tagajärjed olid tegelikult palju letaalsemad. Kuid kes seda täpselt kõike mäletab. Film vaadatud vuda vuda kodu poole. Dublin on õhtul ilus. Jõulu kaunistused on igalpool. Tänavad kihavad elust ning isegi nii et liikuda on raske. Sedasi vaadates ei näegi et valitseb ülemaailmne majanduskriis. Tahaks selle blogi peatüki lõpus ütelda, mitte et see oleks lihtsald sõnakõlks või lõpetuse laused vaid tõeline mõttetera. Ütelge oma sõpradele, kui head sõbrad nad on.