Detaili rohke Norra maastik

Peatusin Nordlandi maakonna keskuses Bodos. Nordlandis on kokku 44 valda ja elab 238 000 elanikku. Samas pindalalt on linn 38 300 m2. Eesti pindala  võrduseks ca 45 000m2. Norra paistabki silma sellega, et inimesed asetsevad suurel maaalal hajusi, ning nii leidub väikseid maju ja suvilaid igal pool fjordide kallastel ja mäe külgedel. Nii sattusin minagi ühe maja juurde, kuhu läks pisike rada mööda järsku mäekallast. Ümber oli tihe kase võpsik ja alla ja üles sai vaid mööda seda kitsast rada. Tekkis lausa küsimus, kuidas see maja sinna ehitati, kuna polnud teed ,mida mööda materiali transportida. Bodo ise on aga selle eest väike ja kompaktne linn ja paitab silma just linnaruumi asjaliku planeerimise suhtes. Ilmselt tuleneb see ka sellest,et  teise maailmasõja ajal luftwaffe pommitas linna puruks ja uute majade rajamine toimus juba planeeritult. 

Üldjuhul tulebki märkida, et Norra väikelinnad jätavad liiga steriilse ilme ja justkui on tunne et inimesed magavad ning elu seisab. Töö aeg on siin 7,5 tundi ja ollakse harjutud tööle minema kella seitsmest hommikul. Päeva lõppeb varakult ja enamasti ollakse õhtu kodus. Nii külastasin ma Reede õhtu Bodo kesklinna ja tuleb mainida et võrreldes näiteks Pärnuga on rahvast baarides vähe ja kesklinnas on inimesed pigem seltskondadega  pargis või muulil , kui raha kulutamas paarides.  Siiski Norra inimestele meeldivad restoranid . Nii on kombeks vahest käia mõnes heas  restoranis koos perega ja nautida koos üks õhtupoolik. Tuleb aga mainida et see on tippsündmus, mida ei lubada endale üldjuhul väga tihti. 

Bodo muul , antud juhul üsna inimtühi. 

Bodo transpordi süsteem on ka suhteliselt hea. Nii pääseb siia suurtest linnadest nagu Trondheim ja  Oslo rongi ja lennukiga. Rongiühendus on ka Rootsiga.

Bodo on ühtlasi kõige põhjapoolsem linn, millega on veel rongiühendus. Kliimalt on Bodo talvel jahe, kuid mitte külm. Küll aga mõllavad linnas tugevad tuuled. 

Nordland ise on kodu lugematutele mägedele ja fjordidele. Mägesid on  nii palju, et neid ei jõuaks kunagi vist läbi käia. Õhk on värske ja on ka mainitud, et  Nordland pidi olema kõige vähem saastatum õhk terves Euroopas. Nordland jääb valdavalt enamuselt polaarjoone taha ja seetõttu esineb ka siin polaarpäev ja polaaröö. Polaaröö algab 28 detsember ja kestab 16 jaanuarini

Ookean  pidi olema Nordlandis rikkalik ning nii õnnestus mulgi mõned kalad kätte saada. 

Minul endal õnnestus jalgsi matkata ümbritsevas loodus ka pisut. Autoga sai ära käidud Saltstraumenis , kus on maaila kõige tugevamad looduslikud vee keerised: 

http://www.youtube.com/watch?v=-XMd8AnEJBA

http://www.youtube.com/watch?v=QifgPL--pG8

Saltstraumen on ka seetõttu eelistatud kalastamiskoht. 

 

Lisaks on Norras lugematult palju tunneleid ja sildu,  maastiku eripära tõttu on paljud kohad raskesti ligipääsetavad. 

Tüüpiline Norra sild, Saltstraumen

Lahe sopid ,  fjordid  ja järved kujundavad Norra maastikku.

Rannik on kohati kivine , kohati liivane ja mägine. Meres leidub hulgaliselt laidusid  ja saari. 

 

 Tuleb siiski mainida et Norra mäed on sageli teravad nagu piigid ja mitte kõik pole neist ületatavad , kuid    siiski Bodo lähedal sai mitmedki tipud vallutatud. 

 

     

Arhitektuuriliselt on Norra puitmajade meka ja üldjuhul peavad nad väga hästi sooja. Lisaks on Norras väga populaarsed murumajad . 

Nordland ise loodetavasti pakub veel tublisti üllatusi. 

Uus algus Norras.

Tulin Eestisse suurte lootustega ja  plaaniga midagi suurt korda ajada. Tegelikult läksid kõik plaanid suuremalt jaolt vett vedama, kuigi ometi lootsin. Ma arvan, et pole mõtet sellel pikal ja pimedal saagal peatuma jääda. Jaa nii oligi, et ühest järjekordsest pankrotipesast tulema tulles istusin ma sõbranna kuuri katusel ja mõlgutasin oma musti mõtteid. Firma kus töötasin ei suutnud ära maksta ka viimast palka. Tundsin et oleksin Eesti sattunud justkui pesumasinasse, mis viskab ja keerutab sind  sinna, kus iganes heaks arvab. 

Sõber küsis minult, kui istusin seal katusel:  mida sa nüüd plaanid, vastan: ,, mul on olnud elus vaid paaril korral sedasi , kus ma ei tea, mis edasi saab, kus mul pole ka enam plaane. Sellises seisundis olen ma hetkel ka praegu". Endal oli nägu naerul , sest selline trööstitu olukord tegi mõnevõrra rahulikuks ja täiesti lõdvaks. Ei mingeid kohustusi ega plaane, vaid eksisteerida . Ning korraga heliseb telefon . Ajan kuurikatusele ennast püsti, justkui poleks telefonil  levi. Järgmine , mis juhtus oleks justkui olnud see hetk, kus sina ise enam ei vali. Midagi kõrgemat asub sinu elu  juhtimasinu eest. Helistas üks tööandja, kes pakkus mulle tööd Norrase tingimusel, et sõita tuleb juba paari päeva pärast. 

Nüüd kaks kuud hiljem olen ma ikka Norras. Minu vähesed kogemused venditööl on mulle mõnevõrra keerukust valmistanud. Sellegi poolest imekombel olen siia saanud jääda.Sellest olulisem on see, et elan ja töötan enamasti koos vene rahvusest Eesti kodakondsusega Eestlastega.  Algul tundus see mulle raskena. Nüüd on selline olukord isegi mulle meeltmööda. Olen avastanud alles siin enda jaoks sõna õiges tähenduses VENELANE.  Masendav on, kui Eestlane ei suuda venelast omaks võtta vaid ajaloolistel ja ideoloogilistel põhjustel pealesunnitud tabude tulemusena. Paljuski muud iseloomujooned on enamikel inimestel ju isemoodi rahvusest olenemata. Mõned tunnuseks võetud  iseloonujooned venelaste kohta ei pruugi olla tõesed, kuna rolli mängib lõppude lõpuks inimene ise, mitte rahvus. Loomulikult on traditsioonidel oma osa.  Näiteks on minu jaoks võõras alkoholi tarbimine sellisel kombel kus tuleb kiirelt pits tühjaks söömata, sageli ka senini kuni pudel on tühjaks joodud. Siin on põhjused traditsioonilist laadi ning ilmselt tuleks seda ka sedasi käsitleda. Oluline on siin selgitada , miks sina sellisest viina joomisest keeldud. 

Norras olev venelane on mures, et eestlane petab teda või saab tema pealt kasumit. Juhul, kui tekib konflikt siis sageli arvatakse, et see on sellepärast et eestlased vihkavad venelasi. Siit seetõttu korraks põikame Eestisse tagasi. Venelane kes tunneb pidevalt, et teda ei soosita, siis miks kuradipärast peaks ta  integreeruma. Mille nimel peab hakkama ta kuulama Ameerika ja Euroopa keskseid uudiseid? Miks peaks venelane mitte teadma , mis toimub Moskvas või St Peterburgis?  Miks peaks ta eestlast austama, kui eestlane vaatab teda kui endist okupanti? 

Miks ei võiks olla Eesti  venelased meie sõbrad ? Me ei  peaks neid sundima kodanikuks , ega sundima neile oma traditsioone ja vägisi ka oma keelt. Usun, kui tekib tahe olla võrdväärne mõlemal poolel, siis tekib tahe ka õppida Eesti keelt ja  osa saada Eesti ühiskonnast laiemalt. 

Arvan, et see arusaamatus kahe rahvuse vahel vääriks lahendamist. Minu läbisaamine eesti venelastega on seetõttu tublisti paranenud. Olen selle enda jaoks lahti mõtestanud.