esmaspäev, 2. august 2010

Rooma


Kõigi armastatute meelis paik on Pariis. Kindlasti on ka Roomas paljusid kohti, mis tekitavad romantilist õhkonda ja ma ei arva, et see Pariisist selles küsimuses maha jääks.  3000 aastat vana linn , mis kandis minevikus terve impeeriumi nime, kannab endas teatud määral antiikset aukartust ja samas ka õudust. Kui palju verd on valatud nende antiiksete müüride vahel, kas siis Rooma kolossiumi müüride vahel või mujal . Rooma riik kui õigusriik. Mhm . Antiik- Roomast tuli ju tänapäevase õiguse mõiste  kasutusele. Tegelikult oli ju sellel ajal väga suured klassidevahelised erinevused. Suured vallutused viidi ellu õigusega olla teistest parim allutades teised rahvad enda õigluse alla .  Suured arhitektuurilised saavutused viidi ellu pealmised orjatööga. Suur klassi vahe aga tekitas suuri rahutusi ja ülestõuse ja mis nõrgestas impeeriumi niivõrd, et see kukkus kokku. Küsimus, mida mõtleb ori õiguse mõistmise all ja mida mõtleb keiser õigluse all. Keisrivõim tugines arkpükslikult ju relvastatud jõule. Orja võim oli kaks kätt ja peanupp, mida tuli liigutada, et ellu jääda. Kokkuvõtlikult Rooma riik oli suur õppetund inimühiskonnale , et klassivahe viib kokkupõrgeteni ja ori tahab ka elada. Kahjuks Rooma riigi kokku varisemisega kõik unustati ja kogu agoonia algas uuesti pihta. Eestis kaotati päris orjus 1816 aastal. Rooma õigluse ajalooline käsitlus lõppes 6 sajandil. 1200 aastat võttis aega , et õppida Rooma südmustest. JA see on kurb. Sest ajalugu võib seega korduda, sest see on võimeline tagasi ka sammu astuma. 

Reisides on minu jaoks väga oluline mõttevahetus ja mõttevahetus kellegiga. Keegi kes saab sinust aru ja mõistab sind. Mul on paaril korral õnnestunud endale reisile saada väga hea reisikaaslane. Rooma reisi kuulus ühte nende kilda. Siinkohal jätan ma tahaplaanile isiklikud probleemid ja teemakäsitlused. Hea reisikaaslane lisab reisile kindlasti harmooniat ja teeb reisi meeldejäävaks. Mulle ei lähe meelest ära järgmised teemakäsitlused ja sündmused koos reisikaaslasega Roomas: 

1. Õhtul kui jõudsime majutuspaika , polnud majutuspaiga omanikku kohal. Helistasime talle ja ta jäi tublisti hiljaks. Mina kes ma olin kärsitu ja kannatamatu olin endast veidi välja viidud kuna meie ju maksame ja kui maksad siis tahad oma raha eest ka täpsust. Samas mu reisikaaslane tegi mulle kohe selgeks, et tegemist on lõunamaa  inimestega kelle jaoks kella jälgimine on täiesti teise järguline asi ja ole õnnelik ikkagi. MA rahunesin maha ja oskasin seda nüüd hoopis teisest vaatevinklist vaadata. Mulle hakkas isegi see meeldima, arvestades et ma jään ju ise pidevalt ka hiljaks. 
2.  Valesti orienteerumine oli täiesti lahe tegevus, sest selle käigus avastas palju uusi huvitavaid paiku ja arhitektuurilis imesi. Üleüldse ei tasu imeks panna Roomas et mingi maja on 6 sajandist või 8 sajandist pärit . See on täiesti tavaline, sest sealne arhitektuur on säilinud hästi. Mina ja minu reisikaaslane ikka orienteerusid mõnikord päris kõvasti valesti. Aga kokkuvõttes oli see lahe. 
3. Minu reisikaaslane tuli väsimusega paremini toime kui mina. Mind tüütas see pidev palavus ära ja see väsitas . Minu reisikaaslasele meeldis, ta lausa jumaldas seda kliimat. 
4. Need imelised lõunastamised ja õhtustamised olid lahedad. Muljetamised teeninduskultuurist ja toidumaitsest ja toidust Itaaliast üleüldse. Lahe, lahe , lahe. 
5. Külastused Roman Forum, Colosseum, Vatican Museum, need olid just sellepärast lahedad et nähtud sai omavahel seletada ja korraldada ühiseid mõttetalguid. Vähesied inimesi on kes suudab sinu poolt alustatud lause lõpuni viia aga tema oli selline. 
6. Trevi purskkaev. Romatiline koht. Paljude inimestele õnne näitamise  sümbol. Sai seal nähtud ka ühte heidutatud meest. 
7.  Al Pacino stiilis päikseprillid ja päiksekübar (minu) ja tema romantiline vihmavari. Väga kunstipärane pilt on selle vihmavarjuga colossiumi ees.Minu lemmikuimaid pilte üleültse. 
8. Odavlennufirma Ryanairiga õnnestus meil saada kõrvuti kohad koos reisikaaslasega. Lennukis sai palju tähtsaid asju räägitud.
9. Paljud mälestused jäävad meelde alatiseks. 

Kirjeldaks siis mõningaid asju mida reis jooksul nähtud sai. 

Sistine Chapel, Adami loomine


Vatikani muuseum- muuseum asub Vatikani palees. Museum on ühenduses Sistine Chapel -iga. Viimane on kuulus oma kuulsate laemaalingute poolest. Kuulsastest kunstnikest on seal esindatud näiteks Michelangelo teosed. Vasakult 6 pilt keskel Adami loomine, mis on üks renesannsi aja kuulsamaid ja ehk paljudele kunsti võhikutele nähtud pilt. Jätan siin kohal enda seisukohad ja arvamused usust kõrvale. Michelangelo oli oma aja tõeline meister. ta ise ütles, et loominguvõime on jumala kingitus. Erinevalt Leonardo Da Vincile nägi Michaelangelo loodust kui vaenlast ja arvas et seda tuleb ületada. Nii näiteks uskus ta et iga kivis on skulptuur juba sees, lihtsald sa pead ta sealt välja peiteldama. Nagu paljude tänapäeval kuulsaks saanud meestele oli ka Michaelangelo elu saatuseks surra vaesena. Michaelangelod ümbritsid pidevad vastuolud ja ta läks paavstidega  tülli, kes temalt teoseid tellisid, kuna ta nägi kunsti pisut erinevalt kui seda taheti temalt saada. Ta oli sageli üksildane ja kurb ja tema harjumused sageli ei meeldinud teistele. Vatikanis olid rida teisi muuseumi osasid. Minule endale avaldasid muljet veel Rafaello frescod nagu The Parnassus, tuntakse ka arutelude , vaidluste õnnistumise sagramendina (midagi taolist) ja The Transfiguration , mis väljendab seost jumala ja rahvaga .
Rafaello room
Pilt on ka üks viimaseid tema teoseid. Rafaello oli erinevalt Michaelangelost lõbus ja elumees. Ta oli abielus ja pidas armukesi ja tema kohta räägiti mitmeid legende. Nii näiteks on arvatud et Rafallo haigestumise põhjuseks oli seksiga liialdamine . 
Mees alasti, Pantheon
Rafaello tundis peale pikka seksi maratoni ennast veidi haiglasena ja kartis seda ütelda arstidele. Rafaellol tõusis kõrge palavik, mis kestis 15 päeva ja mees suri Suurel Reedel nagu usemehele kohane. Rafaello maeti Patheoni , kus me ka käsime. Matustelt võttis osa suured rahvamassid , mis näitas selle mehe populaarsust.  Pantheon tuntud kui iga jumala kohana.  Maailma kõige suurem sarrustamata betoonist  kuppel . Ehitatud 31 aastat enne meie aja arvamist. ja on suurte kunstnikke ja skulpturite elutööna valminud ja arenenud selliseks nagu teda tänapäeval näeme.
Rafaello tomb
Pantheonis on ka Rafaello tomb, kus on ta maetud. Meie külastuse ajal viskas üks mees ennast seal alasti pikali maha  . Hoone arhitektuuriline lahendus on hiljem snitti saanud paljude hoonete ehitamisel üle maailma. 
Leonardo St Jerome
Tagasi Vatikani muuseumi. Vatikani muuseumis leidsime ka Leonardo Da Vinci ühe maali, mis oli küll lõpetamata. Maalil kujutati St Jeromed palvetamas Süüria kõrbes, kus viimane elas erakuna. Paremas käes oli kivi millega ta ise ennast peksis rindkeresse, et kahetseda pattu. Tema jalge ees on lõvi kellest oli saanud ustav kaaslane. taga taamal oli järv ja selle üle pealetungi alustanud udu. Paremas nurgas taamal kirik, mida ma küll ei eristaks. Maal on suhteliselt nurgeliste vormidega ja mis sarnanevad hilisemate Leonardo anatoomiliste joonistega. Et paremini pilti hinnata otsustasin siia ülesse tõmmata pildi internetist, kuna originaal oli klaasi taga ja see peegeldab, mis tegi pildi tegemise võimatuks. Võimalik,,et pildi tegemine oli ka keelatud. 
Veel avaldas muljet mulle Peter Wenzeli maal Aadama ja Eeva maine Paradiis (midagi taolist tõlkest). Pilt iseenesest  pole enam selle aja kohta enam niivõrd-kuivõrd geniaalne (19 sajand), kuid seda on kirjeldatud  kui ühte lihtsat maalimise  käsitlust ja  ilusat paradiisi aeda. Suurepärane ettekujutus loomadest, lilledest ja inimestest paradiisis. 

Suurt aukartus tekitab kindlasti Saint Peter Square ja Saint Peter Basilica. Square ise on ehitatud hiiglaslikuks seierilauaks , mille aega näitab square keskel olev obelesk. Õigemini näitab kellaaega tunni täpsusega obeleski vari. Obelisk on punasest graniidist ja tugendatud pronksist lõvidega. Väljakul asuvad kolmnurgad, mille iga kolmnurk tähistab mingit horoskoobi tähist. Ringi moodustava ehitise eesmärgiks on varjata paavsti peakorterit.


File:Pope-peter pprubens.jpg
Püha- Peeter 
Saint Peteri Basilica ehk Püha Peetruse kadedraal on oma teise nime saanud esimest Paavstist Püha Peetruselt, kes on ka arvatavasti maetud katoliku kiriku traditsooni järgi samasse kadedraali krüpti, tema hauda tähistab Baldaccino püst, loodud Lorezo Bernini poolt. Ajaloolised andmed ja hilisemad arheloogilised avastused tegid kindlaks kondid otse praeguse altari all, mis avastati 1968 aastal. Paljud paavstid on maetud St peteri kadedraali. Kaardi legend asub all, kuhu klikates saate Basilica ruumide ja hauakambritega tutvuda. 


1. Chapel with Tomb of Pius XII
2. Chapel of St Veronica
3. Clementinian Peribolos
4. Chapel of St Helen
5. Clementine Chapel (Chapel of St Peter)
6. Gregorian Peribolos
7. Chapel of the Madonna of Bocciata
8. Opening onto the Archeological Remains
    of the Confessio (ex Chapel of Salvatorello)
9. Irish Chapel of St Columbanus
10. Chapel of the Madonna of Partorienti
11. Southern Corridor of the Confessio
12. The Confessio
13. Northern Corridor of the Confessio
14. Polish Chapel of Our Lady of Czestochowa
15. Lithuanian Chapel of Mater Misericordiae
16. Peribolos - Last Section
17. Mexican Chapel of Our Lady of Guadeloupe
18. Tomb of Pius VI
19. Chapel of the Madonna between Peter and Paul
20. Peribolos - First Section
21. Chapel of the Patron Saints of Europe
22. Chapel of St. Andrew
23. Opening in front of the Confessio


24.
 Chapel of St Longinus
25. Tomb of Pius XI
26. Central Altar
27. Tomb of John Paul II
28. Tomb of Cardinal Merry del Val
29. 
Tomb of Queen Charlotte of Cyprus
30. 
Queen Christina of Sweden
31. Tomb of the Stuarts
32. Tomb of Cardinal Francesco Tedeschini
33. Tomb of Benedict XV
34. Tomb of Innocent IX
35. Archeological Room IV
36. 
Archeological Room V
37. 
Archeological Room VI
38. Tomb of Innocent XIII
39. Tomb of John Paul I
40. Tomb of Marcellus II
41. Tomb of Urban VI
42. Tomb of Paul VI
43. Chapel of Our Lady, Queen of the Hungarians
44. Exit from Grottoes to Piazzetta Braschi
45. 
Archeological Room I
46. 
Archeological Room II
47. 
Archeological Room III
48. Early Christian Sarcophagus 
49. 
Mosaic of John VII
50. Gallery of Clement VIII
51. Sarcophagus of Pius III
52. Sarcophagus of Paul II
53. Polyandrium under the floor
54. Tomb of Hadrian IV
55. Tomb of Innocent VII
56. Tomb of Nicholas V
57. Tomb of Monsignor Ludvig Kaas
58. Tomb of Gregory V
59. Tomb of Emperor Otto II
60. Tomb of Julius III
61. Statue of Pius VI
62. Tomb of Nicholas III
63. Tomb of Boniface VIII
64. Madonna Dolorosa and the Doctors of the Church
65. Dividing wall of Paul III and the
    Remains of two Columns from the Old Basilica
66. Funerary Monument of Calixtus III
67. Marble Statue of St Peter Enthroned
68. Entrance to the Grottoes from the patio


Viimane Paavst, ke ssuri (Paul II) on samuti maetud St Peter kadedraali  keldri korusele (27) St Peteri kadedraal on seega üks suur mauseleum. Paljud paavstide hauad asuvad ka praeguse St Peteri väljaku all, mida kaardil näha pole. Muideks Paavstidel on ka oma nimi. Nimi , mida nad kannavad on antud neile nende enda valikul Püha tooli poolt. Nii on tegelikult praeguse paavsti nimi Joseph Alois Ratzinger. Vajut

Järgnevalt vaatame Basilicat üksikasjalikult seest. Klikates pildile saate pildi legendi vaadelda lähemalt.




Dome By Michaelangelo- Dome, mis oli Michaelangelo viimane töö, kahjuks mees suri enne selle valmimist, mistõttu jätkas seda tema assistent. Dome arhitektuuriline konseptsioon on integreeritud disaini lahendus, kuid unustamata ülejäänud hoone renesanssilikke arhitektuurilisi lähenemisi. Kuppel ehitati lõplikult välja Michaelangelo puust mudeli järgi, küll mõnigate arhitektuuriliste erinevustega. 

File:Face of Death.jpg
St Peter-is asuvad Lorezo Bernini tippteosed :paavst Alexanderi VII haud, skultuur ja Baldaccino püst ja Apse with Throne, mis kujtuab endast alatarit. Bernini on loonud ka del Mori purskaevu, mida me ka Piazza Navona linna väljakul nägime. Väljakul maalisid tänavakunstnikud maale ning said ka ise endast lasta maalida karikatuure , portreesi jne. Lorezo Bernini oli ka mees kes aitas peale Michaleangelo surma lõpetada Sain Peteri Dome-i . Paavst Alexander VII ise oli nagu ikka paavstid .Temast on teada, et mõneti tehti tema valitsemise ajal teise usulistele järeleandmisi ja samas tunti ka kui onupoja poliitikuna. Oli konfliktis pidevalt Prantsuse kuningaga. Baldaccino püst on püstitatud Püha Peteri auks. Püsti sambad meenutab kruvitud keermeid. Püstaku katusel on 4 inglid, mis tähistavad maailma lunastamist. Katusel kullast kera koos ladina ristiga.  Püst on ca 20 meetrit kõrge. Ehitatud pronksist. See teeb püsti eriliseks, kuna rauatööna on sellel kolosiaalsed mõõtmed ning kindlasti tegi see püstak Bernini enda samuti eriliseks, kuna metallikunstnikuid polnud sellel ajal just mitte eriti palju ning sellisel tasemel metallitööd on raske leida isegi tänapäeval. Bernini oli kindlasti tuleviku inimene. Bernini paistis just silma oma mitmekülgsusega. Maalikunstnik, skulptor, metallikunstnik jne. Püstak on üksikasjalikult kaunistatud embleemide ja nikerdustega. Minu lemmik väljendus:
Kunst on kunstis kinni.

Bernini poolt kujundatud altar ,, Apse with the throne" on aga hoopis tehtud puust ja pronksist. Üle kullatud. Siin on rõhku pandud valguse mõjule mis muudab kujundite väljenduslikku mõju










 Fountain of the Moor Lorezo Bernini looming Piazaa Navona väljakul.

Tiituse võidukaar, loodud selle nimelise
 keisri auks, kelle isa ja tema enda valistsemise ajal
valmis suurejooneline colossium.
 Pilt: Minu enda tehtud. 
Ja nüüd siis lähme Rooma tähtsama sümboli juurde colossium. Colossium on suurim amfiteater, mis ealeski on ehitatud ja sümboliseerib antiik- rooma võimsust. Colossiumi nimi tuleneb hiigelsuurest Nero pronkskujust,  viimast tunti päikese jumala nime all. Tegemist oli aga Rooma keiser Nero Claudius Caesar Augustus Germanicusega.Valitses Roomat 54-68 aastal.  Nero fokuseeris oma tähelepanu just diplomaatiale, kaubavahetusele, lasi ehitada teatreid ja edendas erinevaid sportmänge. Keiser Titus Flavius Vespasianus (Vespasian) oli Rooma keiser 69- 79 aastani. Keiser Vespasianus ajal alustataksegi Amfiteatri ehitamist põhjusel, kuna vana amfiteater oli puust ja see põles maha. Amfiteater avati pidulikult 80 aastal ja esimesed mängud kestsid  100 päeva. Selleks ajaks oli troonile tõusnud Vespasianuse poeg keda tunti Keiser Tituse nime all.  Kolossium on eelipsi kujuline. 49 meetrit. 4 osaline fasaad. Ehitatud oli esialgu 4 sissepääsuga. Astmed oli ehitatud vastavalt klassile. Mahutas 50 000 pealtvaatajat.